Tuesday, December 28, 2010
Blogi kolib...
Friday, December 17, 2010
Monday, November 22, 2010
Pressiteade ehk "the daily dose of irony"
On sul prügi?
On ikka!
Vanu asju, mida sa ei vaja?
Leian!
Rehve, külmikuid, autodetaile, taarat, kemikaale…?
Jaa, on on on!!! (entusiastlikult)
Siis on AS Ihaste Prügimägi mõeldud just Sulle. Oleme uus firma, mis baseerub Ihastes ja keskendub sellele, kuidas Sinult jäätmed, prügi ja rämps kätte saada. Lisaks on see täiesti tasuta!
Ihastes on mitu hektarit metsa ja palju teeäärseid kraave, mis ootavad täitmist. Alles hiljuti on Ihaste põigul olevad kraavid võsast puhastatud ja avatud prügi ladustamiseks. Esimesed on juba omad rehvid ja muu vana risu sinna visanud. Millal teed seda sina?
AS Ihaste Prügimägi teeb tihedat koostööd osaühinguga Ihaste Kummibox, mis spetsialiseerub teie rehvide toimetamisele peamiselt kraavidesse, kuid ka metsa alla. Miks peaksite oma vanad rehvid viima tasuta jäätmejaama? Tooge nad parem siia, siin on ruumi küllaga!
Peagi saabub talv ja lumi,
mis matab kogu sodi,
nii et tegutse kiiresti!
Kliendid meist:
Ailar (19), Tartu:
Olen juba mitu aastat oma taarat Ihaste metsadesse viinud. Elan küll kaugel, siin Lõunakeskuse lähedal aga sellegipoolest jõuan ikka pärast mitmepäevast sünnipäevapidu taara Ihaste metsadesse viia. Pealegi, miks peaksin selle viima Lõunakeskusesse või Ihastes asuvatesse taarakonteineritesse? Ei, ma parem viskan nad kraavi, taarakonteineri kõrvale.
Sunday, August 29, 2010
Maxxxima, kolme iksiga
Mäletate seda kui õues sadas, nii kaks päeva järjest? Ma olin siis Pärnus ja
Olenemata kehvast ilmast käisin Eesti ainukeses kolme x-ga Maximas. Jah, täpselt nii, loe uuesti kui ei usu. Ma olen nüüd täisväärtuslik Aitäh-kaardi kliendistaatuse omanik.
Kolme x-ga Maxima on uskumatu, sest seal on uskumatult palju kaupa, alates riietest lõpetades kalastustarvete ja igasuguste tobedate vidinatega autodele, mida üle-üle-
PS: tšekkige Maxima tuuninguga Škodat. 3 hobujõudu lisab üks selline numbrialus. 1 hj vähem kui Playstationi kleeps, kuid siiski omajagu.
Sunday, August 1, 2010
Tuesday, July 13, 2010
Koola test
Valimisse kuulusid Coca-Cola, Pepsi ja RC Cola.
Coca - Kõige tuntum, kuulsam ja kallim. Pooleliitrine pudel maksab Selveris ca 10-11 eek. Kolmandikliitrise saab kätte umbes 6-7 eek eest.Maitse - degusteerides oli tunda, et tegu on kõige paremate maitseomadustega joogiga antud valikust. Coca maitse tundus olema natuke rohkem sophisticated kui teiste oma. Vaieldamatult kõige paremini tasakaalus maitse.

Pepsi - Maailmas teisele kohale platseeruv koola bränd. Samas on tegu samuti väga kuulsa märgiga, kuid hinnapoliitika on viisakam. Pooleliitrise pudeli saab kätte alla 10 eek-ga.
Maitse - lahjem kui Coca, samuti tundub, et rohkem loodetakse suhkrule - seda on lihtsalt suuremas hulgas. Palju suhkrut aga tekitab järgmise probleemi (probleem Sinule, kasum Pepsile). Nimelt tekitab palju suhkurt janu juurde, selle asemel, et seda kustutada. Mitte just kõige meeldivam variant ühel kuumal suvepäeval.
RC Cola - väidetavalt maailmas Coca ja Pepsi järel kolmas tuntuim koola bränd. Eesti turul uustulnukas, mida toodab A. Le Coq lootes natukenegi koola turust ja tulust endale saada. 1,5 liitrise pudeli hind on praeguse soodukaga Selveris 12 eek ehk umbes sama mis Coca pooleliitrisel.Maitse - tulnukas teiselt planeedilt. Kui Coca ja Pepsi maitsete erinevus oli marginaalne, siis RC Cola puhul on koheselt aru saada, et tegu on hoopis teistsuguse maitsega, kuid samas ei ole see maitse radikaalselt erinev - ütleme, et kerge tooni võrra teistsugune.

Bottom line - Andmed söödeti arvutisse ja põhjalik analüüs peitub graafikul. khmm... Igastahes graafik näitab meile, et parima maitsega on kindlasti Coca-Cola (graafikul punane joon), teise koha saaks RC Cola ja viimase koha Pepsi. Reaalsus on aga see, et kui Sa ei osta neid kolme korraga ja ei hakka neid degusteerima, siis arvatavasti ei saa Sa maitsete erinevusele üldse pihta. Laias laastus on nende kõikide maitsed umbes samad, mida illustreerib funktsioonide sarnasus graafikul. Niisiis, kui Sa oled rahaboss või raha on su jaoks odav (mõista-mõista kes see olla võiks) ja tahad oma Coca pudeliga uhkeldada arvates, et selle abil kuulud mingite lahedate inimeste gruppi, siis go ahead. Kui sul aga on natuke mõistust antud, siis sa valid RC Cola, sest see on hea hinnaga ja maitse on põhimõtteliselt sama. Pepsit ära lihtsalt osta - see on mõttetu. Kui sulle on aga hulgaga mõistust antud, siis sa jood vett või mingit mahla, mitte mingit musta ja kihisevat polümeerühendit.

Yours cordially,
the Dynamic Duo
Monday, July 12, 2010
Monday, July 5, 2010
Tuesday, May 25, 2010
Sunday, May 9, 2010
iTouch
Sunday, April 11, 2010
Elu on kino

Cinamoni fotokonkursi "Elu on kino" raames
Elu on kino
Sunday, April 4, 2010
Euro in photo
http://www.euroinphoto.eu/ raames tehtud foto.Lühike seletus: Foto on tehtud Strasbourgis, Europarlamendi ees. Pilt peidab endas lihtsalt mõistetavaid sümboleid. Nendeks on „eurolennuk“, sinine taevas, Europarlament ning Euroopa Liidu liikmesriikide lipud. „Eurolennuk“ on suunaga üles, et peegeldada euro edusamme senisel teekonnal, ning sihiga lippudele, et märkida riike, milledest mõned seda ühisvaluutat ka kasutavad. Europarlament sümboliseerib kohta, kus võetakse vastu Euroopa kodanikele vitaalseid otsuseid. Helesinine taevas märgib kindlustunnet, rahu ja stabiilsust, mida euro endaga toob.
Miks valisite just selle foto ja mida tahate oma fotoga öelda?
Nagu eespool mainitud, sai see foto valitud just seetõttu, et see sisaldab lihtsaid sümboleid, millest saab iga inimene väga kergesti aru. Meie grupp eeldab, et see, kes seda fotot vaatab, mõtleb hetkeks kaugemale eurost, kui rahast või paberitükist. Me loodame, et foto vaataja mõistab neid ideid, mis peituvad „eurolennuki“ ja selle suuna taga. Meie rühm leidis, et selles fotos on midagi inimesele, kes ei pruugi eurost midagi teada, kui ka isikule, kes on väga hästi tuttav Euroopa Liidu institutsioonidega ja nende tegemistega.
Pildistamise asukoht Strasbourg sai valitud just seetõttu, et lisaks Brüsselile ja Luksemburgile asub ka seal Europarlament, kus 736 rahva esindajat võtavad vastu EL-i 500 miljonilise populatsiooni jaoks tähtsaid otsuseid. Seega on tegu iga eurooplase jaoks ülitähtsa paigaga. Pildil olev „eurolennuk“ on suunatud parlamendi hoone ees kõrguvatele riigilippudele, tähistamaks riike, mis juba on Eurotsoonis ja neid, mis sinna tulevikus loodetavasti jõuavad. Euro tulemine sellisesse väiksesse piiririiki, nagu seda on Eesti, on tõeliselt imetlusväärne sündmus. Tegu on siiski maailmas dollari kõrval teise kõige tähtsama vääringuga. Euro aitab Eestil osaleda EL-i majanduspoliitikas ning tagada stabiilsust nii majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasemel. Lisaks lihtsustab see meie kõige lakoonilisemaid igapäevategevusi- ja toimetusi, näiteks arveldamine teistes euroala riikides. Kindlasti viib euro Eesti, kui väikeriigi lähemale Euroopa suurriikidele – Eesti Panga president saab olema sama tähtis, kui näiteks Saksa või Itaalia oma, ning see juba näitab Eesti asukohta maailma areenil.























